Boa constrictor on skorpioni perekonda kuuluv maoliik. Madude elupaigad ulatuvad troopilistest vihmametsadest kuivade maastikeni. Boa vöö kehapikkus on vahemikus 3 kuni. Toidu põhikomponendiks peale suuremate imetajate ja sisalike moodustavad närilised. Tema ohver esmalt kägistati, sellest ka nimi constrictor.
H-l olevat looma võib maismaal näha peaaegu kõikjal maailmas. Hamster on põldhiir – hamstrite sugukonnast pärit imetaja. Need loomad eksisteerivad peamiselt lemmikloomadena.
Ta on väike, lühikeste juustega kaetud ja tugevate hammastega. Peamisteks koostisosadeks on menüüs seemned, putukad ja mõned köögiviljad.
Koorikud kuuluvad kümnendasse järku – kahe esijalaga küünisteks muudetud loomad, ülejäänud 8 jalga kasutatakse peamiselt liikumiseks. Ameerika homaar on kõigi koorikloomade kõige raskem esindaja. Looduslikult esineb see Ameerika Ühendriikide ja Kanada kirderannikul. Selle kõrge kulinaarse väärtuse tõttu aretatakse teda aga mitmel pool maailmas.
H-tähega algav loom on hobune. See on hobuslaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Hobune kodustati esmakordselt umbes 3500 eKr tänapäevases Kasahstanis. Neid iseloomustab lai värvivalik.
Hüään on H-tähega algav loom. Ta on maismaa röövimetaja. Tänapäeval esindavad teda neli roosiliiki (tähnikhüään, triibuline hüään, pruunhüään, triibuline hüään). Hüäänidel on massiivne kehaehitus, mis võib meenutada koeri, kuid nad on suuremad. See on viis röövelliku elustiiliga kohanemiseks. Nende esijalad on pikemad kui tagajalad. Kuna need loomad on raisajad, on neil tugev suurte hammastega lõualuu ning nende karv on kollakashall, mustade laikude või triipudega.
Hüäänid elavad poolkõrbetes, steppides ja savannides. Leiame neid Aafrikas, Lääne-Aasias ja Indias.
Haigurlaste sugukonda kuuluv suur veelind. Hallhaigurit leidub peamiselt Euroopa, Aasia ja Aafrika soodes, terraariumites või aeglase vooluga jõgedes.